Hea suhtlus algab lihtsatest asjadest

Lähedus ei teki tavaliselt ühe suure romantilise hetkega. See kujuneb väikestest vestlustest, ühisest ajast ja tundest, et teine inimene päriselt kuulab. Tartus, kus elavad üliõpilased, spetsialistid, pered ja inimesed väga erinevate eluviisidega, võib suhtlus olla üks tähtsamaid viise, kuidas täiskasvanud omavahel kontakti loovad ja suhet arendavad.

Mõnikord arvatakse, et hea suhte jaoks peab kogu aeg midagi erilist juhtuma. Tegelikult võib palju rohkem tähendada tavaline vestlus pärast tööpäeva. Näiteks võib üks inimene küsida: “Kuidas su päev läks?” ja päriselt ka vastust kuulata. Kui küsimus ei ole lihtsalt viisakus, võib sellest areneda pikem vestlus töö, murede, plaanide või rõõmsate hetkede üle.

Tartu puhul mängib rolli ka linna suurus. Linnas on piisavalt tegevusi ja kohtumispaiku, kuid samas ei ole elu nii kiire kui paljudes suuremates Euroopa linnades. See võib anda inimestele rohkem võimalusi rahulikuks suhtlemiseks.

Kuulamine on sama tähtis kui rääkimine

Suhtlemine ei tähenda ainult oma mõtete väljendamist. Vähemalt sama tähtis on oskus teist inimest kuulata. Kui inimene tunneb, et tema juttu pidevalt katkestatakse või tema muresid vähendatakse, võib ta hakata ennast suhtes tagasi hoidma.

Hea kuulamine tähendab näiteks:

1. Pane telefon vestluse ajal kõrvale.
2. Ära mõtle samal ajal ainult oma vastusele.
3. Küsi vajadusel täpsustavaid küsimusi.
4. Ära tee teise inimese tunnetest nalja.
5. Anna talle võimalus oma mõte lõpuni rääkida.

Näiteks võib Tartus elav paar veeta õhtu kodus, ilma et nad peaksid kuskile välja minema. Üks räägib tööl tekkinud probleemist ja teine lihtsalt kuulab. Mõnikord ei ole vaja kohe lahendust pakkuda. Piisab sellest, et inimene tunneb, et teda mõistetakse.

Lähedusest rääkimine võib olla ebamugav

Täiskasvanute suhtes võib ette tulla hetki, millest rääkimine tundub keeruline. See võib puudutada emotsioone, raha, tulevikuplaane, isiklikke piire või intiimsust. Probleemi vältimine ei muuda seda tavaliselt väiksemaks.

Kasulikum on valida rahulik hetk ja rääkida otse. Näiteks selle asemel, et öelda “Sa ei hooli minust”, võib öelda “Ma tunnen viimasel ajal, et veedame liiga vähe aega koos”. Esimene lause võib tekitada kaitsepositsiooni, teine annab võimaluse probleemist päriselt rääkida.

Selline väike muutus sõnastuses võib vestluse suunda päris palju muuta.

Tartu pakub palju võimalusi koos olemiseks

Lähedus ei pea tekkima ainult kodus. Ühine tegevus võib anda vestlusele loomuliku alguse. Tartus võib minna jalutama, kohvikusse, muuseumisse, kontserdile või lihtsalt teha õhtuse tiiru mööda linna.

Näiteks võib paar otsustada kord nädalas teha ühe ühise tegevuse, mille ajal telefonid jäävad taskusse. See ei pea maksma palju. Jalutuskäik või kodus koos õhtusöögi valmistamine võib olla täiesti piisav.

Statistikaameti andmed näitavad, et Eesti elanike vaba aja veetmine hõlmab mitmesuguseid kultuuri, liikumise ja sotsiaalseid tegevusi. Ühised tegevused annavad inimestele võimaluse veeta aega koos ning luua uusi ühiseid mälestusi.

Väikesed harjumused loovad tugevama suhte

Hea suhtlus ei ole üks vestlus, mis lahendab kõik probleemid. See on harjumus, mida tuleb järjepidevalt hoida. Küsi kaaslase käekäigu kohta, räägi ausalt oma tunnetest, kuula ilma kohe hinnanguid andmata ning leia aega, kus saate segamatult koos olla.

Tartus elades võib kiire töö või õpingute tempo mõnikord ühise aja tagaplaanile lükata. Seetõttu tasub teadlikult leida vähemalt mõni hetk nädalas ainult suhtlemiseks.

Lõpuks on asi üsna lihtne. Kui inimesed räägivad ausalt, kuulavad teineteist ja austavad üksteise piire, muutub ka lähedus loomulikumaks. Hea suhtlus ei nõua täiuslikke sõnu. See nõuab kohalolekut, ausust ja päriselt soovi teist inimest mõista.